1950’ndatel loodi USA õhujõudude poolt esimene graafiline süsteem SAGE (radar) ja pärast seda on kõik ainult ülesmäge läinud. 1960’ndate alguseks oli arvutustehnika ja arvutigraafika saavutanud piisava jõudluse ja edasine areng andis ainult tuult tiibadesse. Teiste masinprojekteerimiste hulgast paistis välja professor [Ivan”>Ivan E. Sutherland interaktiivne joongraafika modeleerimise võimalus, kus detailid ilmusid reaalajas kuvari ekraanile.
Esimese masinprojekteerimise programmi nimi oli “Sketchpad”, mida jooksutas esimest korda TX-2 arvuti. Tegemist oli hetke parima arvutiga, millel oli 320kb põhimälu, 8Mb magnetlint andmete salvestamiseks, 1024×1024 monitor, valguspliiats ja nupuga kast.
1980’ndatel jõuti lõpuks selleni, et arvutite ja programmide odavamad hinnad muutsid masinprojekteerimise kättesaadavaks ka keskmise suurusega ettevõtetele. Populaarsust hakkasid koguma programmid ;height[600]”>CATIAjaAutoCAD. Meie programm Solid Edge nägi esimest korda ilmavalgust 1995.
Tänapäeva masinprojekteerimise programmid pakuvad peaagu kõike:
parameetriline mahtmodelleerimimne
kujupindade tugi
visualiseerimis- ja animeerimisvõimalused
kiire ja mugav 3d-objektidega manipuleerimine
Reeglina järgneb tüüpilisele mudeli projekteerimisele visualiseerimine, analüüs ja hindamine. Siinkohal tulebki masinprojekteerimise eelis välja – kõike on võimalik kiiresti luua ja vajadusel muuta! Kui kõik on kenasti valmis, siis koostude loomine või tööjooniste koostamine pole probleem. Kusjuures iga töö on seotud originaalmudeliga, st et iga muudatus kajastub kõikjal.
Kuna maht on läinud päris suureks, siis on tootjad hakanud klassifitseerima tooteid kasutusala ja võimaluste järgi. Ja see omakorda määrab reeglina ka hinna. Näiteks ehitus, meditsiin, multimeedia, elekter, simulatsioonid jne.
Põhimõisted
Lisan siia mõningaid lühendeid ja mõisteid, mida oleks vaja kindlasti teada:
CAD – (Computer-Aided Design) masinprojekteerimine ehk arvuti abil mudelite kujundamine. Siinkohal võib kohata ka mõistet CADD (computer-aided design and drafting), mille puhul võimaldatakse CAD’ile täiendavaid süsteeme – näiteks mõõdud ja märkmed.
CAM – (Computer-Aided Manufacturing) tootmisprotsessi täisautomaatne juhtimine arvuti abil
CNC/NC – (Computer Numerical Control / Numerical Control) arvprogrammjuhtimine. Tegemist on CAM tarkvara poolt loodud koodiga masina kontrollimiseks. Kui NC tähendab reeglina käsitsi programmeerimist, siis CNC koodi kirjutab meie eest arvuti.
FEM – (Finite Element Method) FEM paketid lubavad testida, optimeerida ja viimistleda toodet enne füüsilise prototüübi loomist. Termodünaamiline analüüs. Elektromagneetiline analüüs. Voolamisanalüüs. Tugevusarvutus.
AEC – (Arhitecture, Engeneering and Construction) ehitiste kujundamise ja ehituskonstruktsiooni arvutamisele orienteeritud CAD-tarkvarapakett
2D – kahemõõtmeline objekt (punkt, sirge, ringjoon, kontuur või kahemõõtmeline detaili joonis), pealtvaade tavaliselt XY-tasapinnal
21/2D – kahemõõtmelise objekti geomeetria, mis pööramisel ümber ühe telje moodustab ruumilise kujutise
3D – kolmemõõtmeline objekt (geomeetria ruumis, määratletud X-, Y-, Z-koordinaatide kaudu)
ГОСТ – Vene standardi tähis – tähistab kvaliteeti
ISO – Euroopa standardi tähis – tähistab kvaliteeti
DIN – Saksamaa standardi tähis – tähistab kvaliteeti
ANSI – USA standardi tähis – tähistab kvaliteeti
Kasutatav tarkvara
Reklaamin nüüd mõningaid programme, mille nimed on aegajalt silma jäänud. Ehk kõhutunde järgi enamlevinud CAD programmid.
Kasulikud lingid
Inglise keeles on materjali päris palju ja samas mitte midagi. Leidmiseks lisa soovitud sõnad Google otsingumootorisse ja avastamisrõõmu kui palju. Eesti keelega on natuke nigelam ja seda veel programmiga SolidEdge. Kuid kindlasti tasub liituda CAD kommuuniga grabcad.com.