Allikate haldamine ja viitamine

Viitamine

Kui kasutad oma kirjutustes teiste autorite ideid, väiteid, pilte, valemeid jms, siis tuleb alati algallikale viidata. Viitamine võimaldab

  • sul alati tagasi pöörduda algmaterjali poole
  • lugejal kontrollida andmete õigsust
  • vältida plagiaadi loomist
  • tõsta kirjutise usaldust

Teistelt laenatud tekste saab esitada:

  • tsitaadina – kui esitad selle sõnasõnaliselt või tõlkena (kaldkirjas ja jutumärkide vahel)
  • refereeringuga – kui kasutad originaalautori mõtet, väidet või fakti vabas vormis konspekteerides

Viited lisatakse vastava lause või lõigu lõppu ning see koosneb kahest osast: tekstisisene osa ehk viide ja detailne viitekirje kasutatud kirjanduse loetelus. Viitekirjed peavad võimaldama algallika tuvastamist ehk vähemalt autor, pealkiri ja ilmumisandmed.

Viitamissüsteemid

Eestis puudub standardiseeritud viitamise süsteem ja iga organisatsioon võib luua oma reeglid. Seega ole teadlik oma organisatsioonis kasutusel olevast süsteemist, mille leiad tavaliselt kirjalike tööde juhendist. Üldiselt tuntakse kolme viitamissüsteemi:

  • Nimi-aasta viitamine – tekstis kuvatakse autori nimi ja aasta ümarsulgudes ning kasutatud kirjanduse loetelus on täisviited tähestikulises järjekorras.
  • Numberviitamine – tekstis kuvatakse allika number nurksulgude vahel ja kasutatud kirjanduse loetelus täisviited kasutamise järjekorras.
  • Joonealune viitamine – tekstis kuvatakse viitenumber ülaindeksina ja täisviide kuvatakse lehe lõpus. Kasutatakse tavaliselt mitteakadeemiliste veebiallikate kuvamiseks.

Rahvusvahelised viitamissüsteemid

Ja kuna Eestil oma viitamisesüsteemi pole, siis võetakse väga palju aluseks rahvusvahelisi viitamissüsteeme. Eestis on populaarsematena silma jäänud:

APA viitamissüsteem

APA viitamissüsteemi (http://www.apastyle.org/) puhul kuvatakse tekstis ümarsulgude sees autori perenimi ja teose avaldamise aasta. Näiteks (Powers, 2006). Kasutatud kirjanduse loetalus kuvatakse täisviited tähestikulises järjekorras autori järgi. Täisviite vormistamine sõltub viidatavast allikast. Suurepärase dokumendi APA viitamissüsteemist on pannud kirja Hans Põldoja (TLÜ haridustehnoloogia dotsent): http://www.cs.tlu.ee/instituut/nouded/apa6_lyhikokkuvote.pdf

Allmärkuse lisamine

Kasuta allmärkuse lisamist, kui on vaja viidata mõne toote või organisatsiooni veebilehele.

  1. Lisa hiire kursor õige sõna järgi
  2. Vali menüüst Viited>Lisa allmärkus

Tsitaadid ja bibliograafia

Raamatule viitamine

  • Enne viidete loomist, tuleb lisada allikad. Selleks vali Viited>Halda allikaid

  • Uue allika lisamiseks kliki Uus
  • Avanenud aknas vali allika tüüp – hetkel “Raamat”
  • Lisa raamatu autor, klikkides Redigeeri nuppu. See kuvab uue väiksema akna, kuhu lisad autori nime.

  • Edasi täida kõik teised väljad

Viite lisamine

Kui oled oma allika(d) ära lisanud, siis saad luua viite.

  1. Vali koht, kuhu on vaja viide lisada
  2. Vali õige viitamise laad Viited>Laad: APA
  3. Lisa viide Viited>Lisa tsitaat

Veebilehele viitamine

Veebilehe lisamine üldsiselt on sama nagu raamatute vms puhul.

Reeglina soovitakse veebilehtede puhul teada, millel on sisu loetud. Selle lisamiseks pead lisama valiku “Kuva kõik bibliograafiaväljad”.

Kasutatud allikate loetelu

Kasutatud allikate loetelu lisatakse tavaliselt teose lõppu. Pane kursor paika ja vali menüüst Viited>Bibliograafia>Kasutatud kirjandus

Ja nimekiri peaks olema automaatne.

Nimekirja tekitada on alati hea mõte ja kui esialgu ongi valitud vale viitamine, siis ühe nupule vajutusega saad seda muuta.

Attachments13

Viimased postitused

Meist

metshein.com on pakkunud juba üle kümne aasta tasuta eestikeelseid infotehnoloogiaga seotud kursusi. Sama kurssi püütakse järgida ka edaspidi. Eesmärk muuta arvutiõpe võimalikult lihtsaks!

metshein.com: parim eestikeelne koolitusportaal

Autorist ja kontakt: kliki siia

Kontrolli tunnistust

Tööribale