Excel 2010 – Diagrammide tutvustus

Alustame sellest, et vaatame, millised on hea diagrammi koostamise aluseks, millised diagrammi tüübid on tänapäeval kasutuses, mis on standardse diagrammi osad, kuidas diagrammi luua ja andmeid muuta, diagrammi vormindamist ja kopeerimist teise dokumenti.

Hea diagramm

Hea diagrammi eelduseks on lihtsus:

• ole täpne ja leia asja mõte
• ära aja vormindamisega asja kirjuks
• kolmemõõtmelised ja piltidega diagrammid ajavad asja samuti keeruliseks
• ära muuda diagrammi liiga väikseks
• ära ürita kukvada kõiki andmeid ühes diagrammis
• loobu diagrammist, kui andmeid on liiga vähe
•  vali õige diagrammi tüüp

Diagrammi tüübid

Diagrammide liigitamiseks vastavalt kasutusele on erinevaid. Meie puutume kokku diagrammidega, mida kirjeldatakse vastavalt kasutatavate geomeetriliste kujundite järgi. Järgmistes peatükkides õpime Excel 2010’ga kaasatulevaid minigraafikuid ja SmartArt abil loodavaid organisatsiooni- ja protsessidiagramme.

• tulpdiagramm – tegemist on kõige selgemas mõistes võrdlusdiagrammiga – võrreldakse vaid samalaadsete nähtuste vahelisi üldisi proportsioone. Tulpdiagrammi tunneb ära üksteise kõrval asetsevatest vertikaalsete ristkülikute järgi.
  
  Kui asetame samale diagrammiväljale mitu lihtdiagrammi, nimetatakse seda liitdiagrammiks.
  
• joondiagramm – tegemist on dünaamikadiagrammiga, sest see näitab andmete muutumist ajas.
  
• sektordiagramm – näitab moodustavate andmete proportsionaalset suurust summasse. See diagrammitüüp illustreerib alati ühte andmeseeriat.
  
  Kui tahate rõhutada mingit kindlat väärtust, on võimalik sektori lõike eemaldada
  
  Selle diagrammi juurde võib lugeda ka rõngasdiagrammi, mis samuti näitab osa tervikusse. Erinevus ringdiagrammiga on ava ringi keskel.
• lintdiagramm – sarnaneb tulpdiagrammile ja erineb selle poolest, et tulbad kuvatakse horisontaalselt
  
• kihtdiagramm – ühendab endas joon- ja tulpdiagrammi, kuvades suurust ajas muutuvana. Oluline on siin kogu hulga esitamine
  
• XY (punktdiagramm) – diagramm näitab suhteid numbriliste väärtuste vahel erinevates andmeseeriates või visandab kaks numbrigruppi üheks seeriaks xy-kordinaatides. Tavaliselt kasutatakse teaduslike andmete illustreerimiseks.
  
  Punktdiagramm sarnaneb väga joondiagrammile. Kasuta joondiagrammi, kui andmeid saab kuvada ajalises järjestuses. Punktdiagrammi kasuta rohkem võrdlemiseks.
• börsidiagramm – seda diagrammi kasutatakse eelkõige aktsiahindade kõikumiste kuvamiseks. Edukalt saab seda diagrammi kasutada aastatemperatuuride kasutamisel.
  

Diagrammi osad

Et saaks diagrammidele esitada erinevaid nõudmisi, peame teadma, mis osadest diagrammid õieti koosnevad.

Nagu näete, koosneb diagramm päris paljudest osadest ning kõik need on muudetavad ja omaette vormindatavad. Diagrammide loomiseks pead jälgima, et kindlasti peavad olema esitatud järgmised osad

• Pealkiri – iga diagramm peaks olema varustatud pealkirjaga ehk diagrammi tiitliga, mis ütleb selgelt, mida diagramm kuvada üritab.
• Skaala – ühtlaste intervallidega, mitte liiga tihedalt
• Telgede ja tähiste nimetused — tähise nimetus, olgu see arv või tekst, ei tohi teljest liiga kaugele ulatuda. Kui tähised on loogilised ja ühtemoodi mõistetavad, näiteks aastad 2006, 2007, jne, pole telje nimetust vaja.
• Abijooned moodustavad koordinaatvõrgustiku, mis on mõeldud andmete lihtsamaks lugemiseks
• Legend – kui andmeridu on rohkem, siis on ülioluline lisada leppemärkide seletus ehk legend.