HTML5 – Mis on HTML5 – metshein.com

Teemad

Mis on HTML5?
Pisike ajalugu
Kuidas luua HTML dokumenti

Mis on HTML5?

HTML5 (Hyper Text Markup Language) on markeerimiskeel, mille eesmärgiks on luua korralik veebileht brauserist ja platvormist sõltumata ning tagasiulatuvalt. HTML5 on puhtalt loodud dokumendi struktuuri loomiseks ja kõik kujundused tuleb teha CSS3 stiililehtedega.

Markeerimiskeel tähendab seda, et HTML koodi kirjutamisel kasutatakse erinevaid märgendeid (sildid, elemendid, tags), millest veebilehitseja saab kenasti aru ning renderdab kodulehena. Näiteks järgmisel pildil on ülemises osas metshein.com koduleht, mida kõik külastajad näevad kui nad veebilehele saabuvad. Et näha, kuidas on see kokku klopsitud, tuleb vaadata lähtekoodi Ctrl+U.

Veebilehe lähtekoodi nägemiseks vajuta klaviatuuril Ctrl+U

Tundub päris õudne? Võib-olla ainult alguses. Kuid jäta meelde, et HTML märgendid käivad reeglina paarides ja neil on kindel tähendus. Sildid on <> märkide vahel ning nimetatakse neid siis alustav silt ja lõpetav silt. Lõpetav silt tähistatakse alati lisaks kaldkriipsuga. Mõned näited:

<h1>See on pealkiri</h1>
<h2>See on alapealkiri</h2>
<p>See on tavaline tekstilõik</p>

Et asi alguses keerulisem oleks, siis eksisteerib ka üksikuid, ilma paariliseta, silte. Kuid vaatame neid jooksvalt harjutusi tehes.

HTML5 ei ole veel standard vaid tugevalt soovituslik. See tähendab, et selle kallal tehakse kõvasti tööd ja lõplik versioon saab valmis 2022. Kas nii kaua ei saa HTML5 kasutada? Saab ikka :) Kaval plaan HTML5 arenduse juures see, et see on jagatud osadeks ning kõik saavad neid juba kasutada. Kuid see tähendab seda, et juba töösse lastud asjad võidakse arendusest maha võtta ning kõik veebilehitsejad ei pruugi kõiki elemente ühtemoodi toetada. Veebilehel html5test.com saad vaadata mida see brauser hetkel toetab.

Kuidas HTML5 sündis

Enne kui jätkame tööd HTML5’ga, lähme ajas natuke tagasi ning uurime kuidas ja miks HTML sündis. HTML’i sündimises 80-ndatel on süüdi Timothy John Berners-Lee, kes uuris ja arendas hüperteksti. Töötades tol ajal Euroopa suurimas internetipakkuja juures CERN, kus loodi WWW (World Wide Web) protokoll ning sellele ka esimene veebilehitseja. Avalikkusele tutvustati esimesi silte aastal 1991, mida oli kokku 20.

1994 aastal loodi rahvusvaheline organisatsioon W3C (World Wide Web Consortium), mis võttis südameasjaks veebistandardid. Nii nägidki ilmavalgust HTML2, HTML3 ja HTML4. Mingi aja pärast osustati ristada XML ja HTML, saades tulemuseks XHTML’i. Tegelikult ei olnud W3C enam HTML’i nõus arendama ja sooviti sellele kiiret surma. Kuid kokku said suurfirmade esindajad (Web Hypertext Application Technology Working Group – WHATWG), kes soovisid HTML’i edasi arendada ning 2012 andis lõpuks ka W3C järgi.