Windows käsurida
Igale arvutile on töötamiseks paigaldatud operatsioonisüsteem (näiteks MS...
Programmi käivitamisel luuakse meile vaikimisi A4 formaadis püstpaigutusega tühi dokument. Lehele ilmuv vilkuv kursor on tekstisisestamise alguspunktiks ning tekst lisatakse sellest vasakule.
Teksti sisestamiseks kasutatakse reeglina klaviatuuri. Vajutades klaviatuuril mõnda klahvi, sisestatakse mingi sümbol. Klahvid võivad endas peita 1-4 erinevat märki, isegi kui neid pole klahvi peale välja joonistatud. Võtame näiteks klahvi kus on sümbolid 2, ” ja @.
Vajutades lihtsalt klahvile, trükitakse sümbol 2:
Kui hoiame all klahvi Shift ja vajutame samale klahvile, siis saame ” (jutumärgi). Shift klahvi kohta öeldakse ka “tõstuklahv“, mis tähendab, et kasutatakse reeglina suurte tähtede sisestamiseks.
Klahvist kolmanda sümboli saamiseks peame hoidma all klahvi AltGr ja saame märgi @:
See klahv väljastas siis kolm sümbolit, mis on klahvile kenasti trükitud. Aga võtame näiteks klahvi, mille peal on märk S. Siis teooria teiste sümbolite saamiseks on sama:
Kui asi veel keerulisemaks ajada, siis paar klahvi on sellised, et nendele vajutades nagu ei kuvatagi märki. Võtame näiteks rõhumärgid.
Kõigepealt vajutad rõhumärki ja see tuleb alles siis välja, kui oled lisanud veel mõne sümboli: ´a. Kui kasutada Shift-klahvi rõhumärgi lisamisel ja vajutada mõnda sümbolit, siis lisatakse rõhumärk selle kohale: à.
Nagu eespool mainitud, lisatakse tekst sinna, kus kursor vilgub. Kui asetada kursor teksti sisse ja lisada tekst, siis lükatakse seda ilusti edasi. Aeg-ajalt juhtub, et kasutaja on läinud klaviatuuril oleva Insert klahvi pihta. Sellest annab märku programmi all servas sõna ‘Ülekirjutus‘. See tähendab, et trükkimisel kustutatakse kõik ettejääv tekst.
Probleemist saab lahti kui vajutada uuesti klahvi INSERT.
Teksti sisestamise ajal võid kohata kollasel taustal pisikesi vihjemulle.
See tähendab, et programm üritab ära arvata, mida te tahate kirjutada. Kui vihjemullis olev tekst teile sobib, siis vajutage lihtsalt Enter-klahvi.
Teksti sisestamiseks on oma reeglid, mida on hea järgida:
Teksti kustutamiseks on meil kasutada kahte klahvi:
Kui märkad oma viga kohe, siis võib oma tegevust ka tagasi võtta vajutades ‘Võta tagasi‘ (undo) nupule. Või kui võtsite liiga palju tagasi, siis vajuta ‘Tee uuesti‘ (redo).
Kuna standardklaviatuuri klahvide arv on piiratud, siis teatud märkide saamiseks tuleb pöörduda programmi enda poole. Kõikvõimalikud fondiga kaasatulevad sümbolid leiad menüüst Lisamine>Erimärk…
See avab sümbolite lisamise akna. Esimesena tuleks sümbolite font ühtlustada dokumendi fondi valikuga. Seejärel otsi üles soovitud märk. Tee üks klikk leitud märgil ja vajuta nuppu Lisa.
Otsingut lihtsustab, kui sa tead, millisesse alamhulka võiks erimärk kuuluda. Näiteks Kirillitsa grupist leiab vene tähti, Kreeka grupist füüsikas tuntud sümboleid.
Lõpuks tuleb oma töö mingisse formaati ka salvestada. Salvestamiseks kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+S. Kui teed seda antud dokumendiga esimest korda, siis palub programm määrata faili asukoha – kõik järgmised korrad salvestatakse samase dokumenti. Uue nimega või uude kohta salvestamiseks vali menüüst Fail>Salvesta kui….
Vaikimisi salvestatakse .*odt formaadis. Võimalus on salvestada ka Microsoft Office *.docx formaadis, kuid keerulisemate dokumenditega võib tekkida hiljem probleeme. Dokumendi muutumatul kujul salvestamiseks võiks kasutada hoopis Fail>Ekspordi PDF-ina… võimalust.
LibreOffice võimaldab luua Hübriid-PDF’i, mis lubab hiljem PDF dokumenti sisu teatud osas muuta.